Päike :)
Puu :)
Puu :)
Lasteaiast Õppekava Pealeht Sisukord Trüki

Väljavõte lasteaia õppekavast

Õppe- ja kasvatusprotsessi eesmärgid:

  • laps väärtustab iseenda ja teiste tervist ning käitub tervislikult, sh turvaliselt;
  • lapsed on aktiivsed õppijad ja tunnevad rahulolu, eduelamust lõpule viidud tegevustest;
  • lapsed on loovad ja julged oma ideede avaldamisel;
  • lapsed hoolivad kaaslastest, keskkonnast ja armastavad oma kodukohta ja isamaad;
  • lapsed oskavad teha valikuid, suudavad tegutseda iseseisvalt ja teha koostööd;
  • lapsed omandavad eakohasel tasemel põhiteadmisi, oskusi ja vilumusi ning huvituvad erinevatest valdkondadest.

Eesmärkide täitmiseks lähtutakse järgmistest põhimõtetest ja tegevussuundadest:

  • lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
  • lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
  • lapse loovuse toetamine;
  • mängu kaudu õppimine;
  • humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine;
  • lapse arengut ja sotsialiseerimist soodustava keskkonna loomine;
  • lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
  • üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
  • kodu ja lasteasutuse koostöö;
  • Eesti ja Võrumaa kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine;
  • õuesõppe rakendamine ja keskkonnasäästliku mõtteviisi järgimine;
  • sotsiaalsete oskuste õpetamine.

Õpikäsitus:

Õppimise käsitluse aluseks lasteaias on lapsest lähtuv õpetamine ja kasvatamine. Õppimise allikana nähakse lapse sisemist aktiivsust, mis väljendub huvi tundmisena ümbritseva maailma vastu. Õppimine on õpitava tähenduse aktiivne konstrueerimine lapse poolt. Õppimist mõjutavad nii laste omavahelised suhted kui ka suhted õpetajatega. Lapsed õpivad erinevalt ning üht õppimisviisi ei eelistata teisele. Rõhuasetus on uurimisel ja avastamisel, kuid õpetaja kasutab ka seletuslik illustratiivset õpetamist, kus materjal on hästi struktureeritud ning kohandatud lapse arengutasemele. Olulised on nii õpetamise protsess kui õpitulemus.

Lapse roll lapsest lähtuva käsituse puhul:

§   lapsed osalevad planeerimisel, arutavad koos õpetajaga kuidas leida vastuseid neid huvitavatele küsimustele ja probleemidele;
§        laps on uudishimulik, esitab küsimusi avastamaks maailma enda ümber;
§        laps osaleb aktiivselt õppimisprotsessis;
§        laps õpib erinevates olukordades;
§        laps uurib, õpib ja tegutseb koos õpetaja ning eakaaslastega; arutleb;
§        vaatleb, vestleb, uurib raamatuid, mängib jne;
§        lapsel on võimalus teha valikuid;
§        laps sünteesib uue kogemuse varem õpituga;
§        laps jagab teadmisi teiste lastega, räägib oma avastustest ja kogemustest, näitab oma töid;
§        laps õpib mängides.

Õpetaja roll lapsest lähtuva käsituse puhul:

§       õpetaja püstitab pika- ja lühiajalisi  lapsest lähtuvaid kasvatuslikke ning
õpetuslikke eesmärke;
§       õpetaja analüüsib oma tööd lähtuvalt  püstitatud eesmärkidest;
§       õpetaja teeb koostööd lastega; arutleb koos lastega, mida uurida ja kuidas leida
vastuseid jne;
§       õpetaja tunneb ja analüüsib lapse arengut;
§       õpetaja annab lapsele ettekujutuse tegevuse eesmärgist;
§       õpetaja uurib, õpib ja tegutseb koo lastega, suunab lapsi kogetu ja õpitu põhjal
järeldusi tegema ning seoseid leidma varemõpituga;
§       õpetaja seab esikohale lapse vajadused ja huvid ning tekitab lastes uusi
huviobjekte;
§       õpetaja annab lapsele positiivset tagasisidet sooritatud tegevusest;
§       õpetajal on tugev usk lapse võimetesse ja arengusse; õpetaja motiveerib lapsi;
§   õpetaja suunab last koostööle, suunab jagama oma teadmisi teistega, ka teistelt lastelt on võimalik õppida;
§       õpetaja loob erinevaid tegutsemisvõimalusi, aitab lapsel õpitut igapäevaelus kasutada;
§       õpetaja käitub nii, et laps muutub järjest iseseisvamaks;
§       õpetaja lähtub lapse individuaalsest arengust ja vajadustest;
§       õpetaja suunab ja juhendab lapse mängu;
§       õpetaja tagab laste emotsionaalse heaolu;
§       õpetaja kindlustab laste kaasahaaratuse;
§       õpetaja toetab kollektiivkasvatust.

 Arengukeskkond pakub:

§         valikuvõimalusi;
§         harjutamisvõimalusi;
§         loovmänguvõimalusi;
§         turvalisust ja emotsionaalset heaolu;
§         tuge ja juhendamist;
§         arenguliselt sobivaid mängu- ja õppevahendeid;
§         võimalust tegutseda väikeses grupis ja individuaalselt.
 

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad ja lõimimine

Lõimingu eesmärk on siduda õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad (keel ja kõne, matemaatika, kunst, mina ja keskkond, muusika, liikumine) ja tegevused päeva- ja nädalakavas nii, et kogu tegevusest moodustuks üks tervik.
Lõimitakse järgmisi tegevusi: liikumis-, muusika- ja kunstitegevused (joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine), kuulamine, kõnelemine, lugemine, kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine (järjestamine, rühmitamine, loendamine, mõõtmine), kokandus, õppekäigud, mäng.

Mäng kui lapse arengu alus

Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mille vältel areneb lapse isiksus tervikuna. Mäng on lapse arengu alus. Mäng on lapse kõige loomulikum ja eakohasem õppimise viis. Mäng on pidevõppe alus ning iga mängukogemus on ühtlasi õpikogemus.
Õpetaja ülesanne on luua mängudeks igakülgsed võimalused. Eelkõige vajab mängija teadmisi, muljeid ja kogemusi ümbritsevast maailmast ja loodusest ning täiskasvanute elust ja tegevusest. Vaja on mitmekesist mängukeskkonda mänguasjade ja – materjalidega.
Täiskasvanu juuresolekul on suur tähtsus. Õpetajast sõltub, kas ja kuidas laps mängib, kuidas mängud arenevad. Tähtis on õpetaja turvaline lähedalolek ja paindlik juhendamine enne mängu ning lapsega koos mängimine, nii et mängus säiliks lapse iseseisvus, algatusvõime, valikuvabadus.

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine

Lasteaia õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini.
Sõimerühmades algab õppe- ja kasvatustöö planeerimine nädalateemade kaupa alates oktoobrikuu 1. nädalast, seni planeeritakse laste kohanemist ja nende tundmaõppimist toetavad mängud ning laste arengu jälgimine.
3-7 aastaste laste rühmades algab õppe- ja kasvatustöö planeerimine nädalateemade kaupa alates septembri 3. nädalast, seni planeeritakse laste kohanemist toetavad mängud ja tegevused ning laste arengu jälgimine.
Aktiivne õuesõppe periood algab jüripäeval (23. aprill) ja lõpeb kolletamispäeval (14. oktoober).
Alates maikuu 3. nädalast kuni 31. augustini toimub õpitu kordamine ja kinnistamine ning põhirõhk on laste poolt algatatud teemade käsitlemisel, laste poolt algatatud mängudel ja tegevustel.

Igal õppeaastal koostatakse ühiselt lasteaia temaatiline aastakava ja tegevuskava

Temaatilises aastakavas tuuakse välja õppeaasta jooksul käsitletavad kuuteemad, ühised nädalateemad ja üritused. Temaatika ja üritused toetavad lasteaia üldeesmärkide elluviimist ning õppe- ja kasvatustegevuse integreeritust, arvestavad laste huvisid, lasteaia traditsioone ja ühiskonna mõjutusi. Temaatiline aastakava aitab õpetajal rakendada lasteaia õppekava, kooskõlastada õpet erinevates vanuseastmetes, arendada õpetajate vahelist koostööd, kaasata lapsevanemaid.
Lasteaia traditsioonilised üritused on: mihklipäev, kadri- ja mardipäev, jõulud, vastlapäev, emakeelepäev, kevadpühad, jüripäev (õuesõppe alguse tähistamine), lasteaia sünnipäev, kabeturniir, perepäev Mängumaa, tervisenädalad, sportlik sõpruskohtumine Okasoosikese lasteaiaga.
Lasteaia tegevuskavas tuuakse välja lasteaia õppeaasta prioriteedid, õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja tegevused.
Rühmaõpetajad koostavad rühma tegevuskava, kaasates lapsevanemaid
Rühma tegevuskava sisaldab rühma iseloomustust, õppeaasta õppe- ja kasvatusprotsessi eesmärke ning põhimõtteid, õpetajate poolt organiseeritud üritusi lastele ja peredele (õppekäigud, ekskursioonid, lasteaiahommikud jne), ülevaadet lapse arengu analüüsimisest, lastevanemate koosolekute aegu ja teemasid, õppevara nimekirja.
Nädalakava. Kavandatavate õppe- ja kasvatustegevuste plaan koostatakse nädalaks. Nädalakava sisaldab huvitekitavalt sõnastatud nädalateemat, nädala eesmärke (üldoskused; mina ja keskkond; keel ja kõne; matemaatika; kunst; tervisekasvatus), valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse sisu, individuaalset tööd lastega, koostööd lastevanematega. Õppe-ja kasvatustegevuste sisu kirjeldatakse tegevusliikide (nt mäng, õppemäng, vaatlus, õppekäik, voolimine, maalimine, meisterdamine, kleepetöö, vestlus, kirjanduspala kuulamine) või muude tegevuste (nt prügi sorteerimine, võileibade valmistamine) kaudu.
Teemat planeerides õpetajad:
  • otsivad ideid teema sisustamiseks;
  • otsustavad, kuidas saavutada õppekava eesmärgid;
  • teavitavad peresid uuest teemast ja teevad ettepanekuid koostööks;
  • küsivad lastelt arvamusi mängude ja õpitu kohta ning uurivad, mida nad antud teemast teavad, mida tahavad teada ja osata;
  • koguvad teemaga seotud materjale;
  • planeerivad tegevusi, mis viivad lapsed uue teemaga kurssi;
  • tutvustavad lastele uut teemat;
  • kuulavad lapsi ja õpivad koos nendega;
  • hindavad seda, kuidas lapsed on teemast aru saanud.

Huvitegevus

Huvitegevus toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevust.
Huvitegevus toimub üldjuhul ajavahemikus 15.00 – 17.30. Ringide juhendajad peavad omama vastavat kvalifikatsiooni ja vajadusel on juhendamisel või ringidesse viimisel/ringidest toomisel abiks õpetaja. Ringide tasu arveldamine toimub kuu lõpus esitatud arve alusel.  

Muusika-ja liikumistegevused

Muusika- ja liikumistegevused viiakse läbi kõikides rühmades kaks korda nädalas. Liikumistegevused toimuvad üks kord saalis, üks kord õues. Muusikategevused toimuvad üldjuhul saalis, rühma ettepanekul ja kokkuleppel muusikaõpetajaga rühmaruumis või õues. Kokkuleppel lastevanematega korraldatakse 6-7 aastastele lastele ujumise algõpetust Väimela Tervisekeskuses.

Liitrühma töö korraldamise alused

Liitrühmas võivad olla lapsed vanuses 2-7 eluaastat.
Liitrühmade mikrokliima on lapse arengut igati soodustav, lapsel on iga päev võimalus suhelda erinevas vanuses lastega ning suhtlemistasandite mitmekesisus mõjub igati soodsalt laste sotsiaalsele arengule. Liitrühmas on mõistetav, et abistamist vajavad enam nooremad lapsed, nii õpivad vanemad lapsed kannatlikkust, arusaamist, teiste abistamist.
Liitrühma tegevusi kavandades lähtume järgmistest põhimõtetest:
  • arvestame laste arengutaset ja –tempot;
  • pakume lastele tegevusi nii sarnase kui ka erineva koosseisuga rühmades, st valikuvõimalust tegutseda ühevanuste või eri vanuses laste hulgas;
  • tegevuse aega kavandades arvestame, et tegevuse varem lõpetanud lastele võib anda teise tegevuse, mis ei pruugi olla ainult vabategevus, vaid võib olla ka organiseeritud tegevus. Tegevusse kaasatakse teine õpetaja või õpetaja abi.
  • järkjärgulise tegevuse puhul planeerime iseseisvaks tegevuseks enamasti tuttava või kordamist vajava materjali.
Oluline on õpetaja ja õpetaja abi sujuv koostöö.

 

Päike :)