vabatahtlikud

Vabatahtlik teenistus on noore võimalus vabatahtliku töö kaudu õppida tundma uut kultuuri ja töövaldkonda, omandada uusi kogemusi, leida sõpru ning samal ajal ka ühiskonna heaks midagi ära teha.
Projekti koordineeriv organisatsioon on MTÜ Noortevahetuse Arengu Ühing EstYes.
Koostöös partnerorganisatsioonidega soovime arendada rahvusvahelist üksteisemõistmist, suurendada tolerantsust, solidaarsust, austust ja sõprust rahvaste ning inimeste vahel ning anda noortele võimalus siin elada, töötada, õppida, tutvuda kohalike kultuuridega, laiendada oma silmaringi. Meile annab see lisaks abikätele võimaluse tuua lasteaeda uusi ideid, energiat, töömeetodeid, avardada oma silmaringi.

praegused vabatahtlikud

2022/2023

Tere (გამარჯობა), mina olen Tekle Chkheidze Gruusiast, nimelt Zugdidi linnast Riki külast. Elan okupeeritud alade piirile väga lähedal. Elan oma perega: ema, isa, õde ja vend. Olen 20-aastane. Enne saabumist õppisin ülikoolis ja selle ühe aasta jooksul tegin akadeemilise pausi. Valisin selle projekti, kuna tahtsin midagi uut proovida ning lapsed õpivad ja jagavad suurepäraselt uusi asju, nendega on lihtne lõbus olla ja ka mina tunnen end lapsena. Minu projekt lõpeb juunis ja ma kasutan seda aega nii palju kui võimalik, et jagada nii palju kui võimalik.

Lasteaias olnud vabatahtlikud

2021/2022

Minu nimi on Elvira Popova. Olen 26 -aastane ja pärit Ufast (Venemaa). Olen alati unistanud saada väikelaste õpetajaks ja töötanud seetõttu juba 6 aastat lasteaias. Lõpetasin kiitusega Pedagoogilise Kolledži, bakalaureusekraadi psühholoogias ja magistrikraadi pedagoogikas. Ma armastan teadust, nii et mulle anti kahel korral Baškortostani Vabariigi presidendi stipendium. Samuti töötan koos õpetajatega haridusprojektides emotsionaalse intelligentsuse, iga lapse isiksuse arendamise ja laste inimliku kohtlemise valdkondades. Tulin Eestisse, sest mulle meeldib õppida uusi ja tõhusaid meetodeid koolieelsete laste õpetamiseks ja kasvatamiseks. Püüan saada mitte ainult heaks ōpetajaks, vaid ka teadlaseks, kelle raamatud aitavad tulevikus teisi õpetajaid! Kodumaal töötasin kakskeelsete lastega ja juhtisin loomingulisi ringe. Ma oskan mängida ukulelet, aga ka baškiiri rahvapille – kurai ja kubyz. Kõik see võimaldab mul Eesti lastele näidata, milline imeline maailm meid ümbritseb, kui palju andekaid ja lahkeid inimesi selles on. Unistan eesti keele õppimisest ja annan endast parima, et suhelda lastega Võrus sama lihtsalt kui Venemaal. “Päkapikk” lasteaias olen juba leidnud uusi sõpru ja tuttavaid, vabatahtliku töö programm võimaldab mul Eestit paremini tundma õppida ja olen sellesse riiki juba täielikult armunud!

2020/2021

Minu nimi on Rosa Ayuso Moreno, olen 26-aastane ja olen pärit Meridast (Hispaania). Lapsest peale armastan sporti. Olen tegelenud kergejõustikuga, olnud poolprofessionaalne jalgpallur, jõudes rannajalgpallis Euroopas seitsmendale kohale ja nüüd armastan crossfiti. Mul on sporditeaduste ja kehalise tegevuse bakalaureuse diplom, olen spetsialiseerunud tervisele ja elukvaliteedile. Mul on kaks magistrikraadi, üks loodusteadustes ja teine hariduses, mis teeb minust keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja. Olen töötanud 4 aastat puuetega inimestega ja neile kohandatud spordiga. Enne vabatahtlikku tööd kaalusin uurimistöös osalemist. Avaldasin artikli ja kirjutan veel ühe ning ehk kaalun ühel hetkel oma elus doktorikraadi omandamist. Mulle väga meeldivad kunstid; muusika, maalimine, kino, fotograafia ja luule …
2020. aasta septembris lahkusin Hispaaniast, et seigelda ja olla liikuvama eluviisiga. Alustasin Rootsist. Elasin kuu aega farmis, kogukonnas, elades jätkusuutlikku ja ökoloogilist elu ning nautides looduskeskkonda. Seal otsustasin jätkata oma kogemuste suurendamist. Nüüd olen Eestis, Võrus, kus töötan lasteaias Päkapikk kuni juuni alguseni 2021. Alates saabumisest olen kogu kogukonna poolt väga hästi vastu võetud. Pakun välja iga nädal tegevusi nii kunsti kui ka kehalise tegevuse jaoks. Keel tundus algul võimatu, kuid lisan iga päev oma sõnastikku uusi sõnu. Samuti on mulle antud võimalus õppida eesti rahvatantse ja proovin ka kannelt mängida. Tunnen end väga mugavalt ja õnnelikult. Olen väga tänulik selle kogemuse eest! Tahaksin jätkata teie riigi tundmaõppimist. Olen avatud kõikidele ideedele ja ettepanekutele ning soovin koos teiega edasi tegutseda!

2019/2020

Minu nimi on Enora. Ma olen 21-aastane ja olen pärit Prantsusmaalt, täpsemalt Bretagne’ist. Minu kodulinna nimi on Quimper ja see asub Lääne-Prantsusmaal, piirkonnas, kus on nii palju kultuuri! Tants, muusika, söök ja keel – kõik see on oluline minu kodukoha kultuuris.
See aasta Eestis on minu jaoks vaheaeg õpingutes. Ma saabusin septembris ja olen siin kümme kuud. Ma polnud kunagi lastega töötanud. Minu üllatuseks oli kontakti saavutamine lastega kerge ja nüüd on meil väga lõbus. Septembris alustasin ma Nöpsikute rühmas, kus on koolieelikud. Alates jaanuarist töötan hommikuti Pesamuna rühmas. See on esimene kord, kui hoolitsen nooremate laste eest. Alguses oli natuke raske, kuid nüüd saan hakkama ja mul on nendega tore aega veeta. Pärastlõuna olen Nöpsikute rühmas vanemate laste juures.
Ma valisin oma uute kogemuste saamiseks Eesti, kuna soovisin olla vabatahtlik mõnes Põhjamaas. Vabatahtlik tegevus on hea võimalus saada uusi kogemusi, avastada uut kultuuri ja uut riiki. Armastan loodust ja Eesti on ideaalne maa looduse nautimiseks.
Armastan kokkamist ja peamiselt küpsetamist. Olen saanud ka Päkapiku lastele küpsetada.
Ma olen tänulik iga uue kogemuse, oskuse ja teadmise eest, mida mu igapäevane elu Võrus pakub.

2018/2019

Minu nimi on Anna, ma olen 20-aastane ja ma olen pärit Saksamaalt. Ma elan väikeses külas, mille nimi on Gemünden. Seal on umbes 1300 elanikku ja minu koduküla asub Saksamaa lõuna osas. Lasteaias ma töötan ühe aasta ja ma töötan siin 2. rühmas. Aga miks ma olen siin? Ma töötan lasteaias, sest mulle meeldib töötada lastega. Ma valisin Eesti, sest ma pole siin varem käinud ja see tundus huvitav. Mulle väga meeldib töötada lasteaias ja elada Eestis. On väga huvitav tutvuda Eesti kultuuriga ja õppida eesti keelt. Varem ei teadnud ma Eesti kohta midagi, aga nüüd ma olen käinud erinevates linnades ja oskan isegi natuke eesti keelt rääkida. Minu hobiks on mängida kitarri, ujuda ja jalgratta sõita. Ma armastan reisimist, teatrit, muusikat ja filmide vaatamist.

2017/2018

Minu nimi on Carla Halling ja ma olen pärit Saksamaalt. Olen 19-aastane. Enne Eestisse tulekut ma käisin koolis ja pärast ma lähen ülikooli. Ma töötan siin lasteiaias 7. rühmas, ma saabusin Eestisse septembris ja jään siia aastaks. Ma ei tea miks ma valisin Eesti, mul lihtsalt oli tunne et see on õige otsus. Mulle väga meeldib töötada lastega ja mulle väga meeldib Eesti ning õppida teist kultuuri ja keelt. Kõige rohkem meeldib mulle mets ja mulle meeldib looduses sporti teha. Ma armastan joosta, rattaga sõita ja ujuda. Minu hobideks on veel teater, kokkamine, käsitöö, klaveri mängimine ja filmide vaatamine.

2016/2017

Minu nimi on Araksya Martirosyan. Olen 19 aastat vana. Olen pärit Armeeniast, Jerevani linnast. Töötan lasteaias vabatahtlikuna ühe aasta. Mulle meeldib laulmine, maalimine, käsitöö. Minu hobiks on veel fotograafia, matkamine, telkimine. Ma lõpetasin Jerevani Riikliku Humanitaar kolledži. Minu eriala on eelkooliealiste laste juhendamine. Valisingi selle projekti, kuna see on lähedane minu erialale. Valisin Eesti, kuna enamus eestlasi minuteada oskab vene keelt. Samuti seetõttu, et Eesti on rikka kultuuri ja huvitavate kommetega maa. Mind huvitab, kuidas Eestis tähistatakse lihavõtteid, uut aastat ja teisi pühasid. Samuti tahan ma avastada asju mida ma pole kunagi lugenud raamatust. Ma arvan, et vabatahtlikuna lasteaias õpin ma uusi meetodeid, kuidas töötada lastega ja kuna ma tahan seda eriala edasi õppida ülikoolis, aitavad need oskused mind ka tulevikus.

Minu nimi on Fabiola Haumann ja ma olen 18 aastane. Ma elan väikeses külas (Saksamaa suhtes väikeses) Põhja-Saksamaal. Lõpetasin just kooli ja tekkis soov minna välismaale vabatahtlikuks. Niisiis liitusin rahvusvahelise noorte vabatahtlike programmiga. Lasteaia projekt näis kõige huvitavam. Eesti tundus mulle kutsuvana, kuna ma pole varem üheski Ida-Euroopa riigis käinud. Lisaks sellele on mul soov õppida tundma eesti kultuuri ja avastada ilusat loodust. Ma olen Päkapiku lasteaias kuni 2017 aasta augustini, seega veedan ma siin ühe aasta. Peale vabatahtlikuks olemist soovin ma minna edasi õppima. Vabal ajal meeldib mulle mängida jalgpalli või tegeleda muu spordiga. Veel enam meeldib mulle küpsetada ja süüa teha, lugeda raamatuid, veeta aega oma koeraga ja teha huvitavaid tegevusi oma sõpradega. Samuti meeldib mulle reisida, loodan näha palju Eestimaad ja külastada naaberriike.

2015/2016

Minu nimi on Olesia Boreiko ja olen 26 aastane. Ma õppisin Ivan Franko Riiklikus Ülikoolis Lvivis saksa filoloogiat. Ma lõpetasin ülikooli 2012 aastal ja sain magistrikaardi (saksa ja inglise keele ning maailmakirjanduse õpetaja). 2012-2014 töötasin Lvivis No27 koolis saksa keele õpetajana. 2014-2015 töötasin laste klubis “Colibri” inglise keele õpetajana. Ma olen avameelne inimene, sellepärast olen ma ka siin, Eestis. Mulle väga meeldib raamatuid lugeda, reisida, vaadata ja mängida jalgpalli. Ma olen huvitatud võõrkeelte õppimisest, uute kultuuride avastamisest ning uute sõpradega kohtumisest üle maailma.

Minu nimi on Friederike Gravenhorst ja ma töötan siin lasteaias 9. rühmas. Ma olen pärit Saksamaalt, olen 18 aastane ning alles lõpetasin kooli. Ma saabusin Eestisse septembris ja jään siia aastaks. Juhul kui sa mõtled, miks ma Eestisse tulin, siis mina ei valinud Eestit, Eesti valis minu. Siin olles tahan ma tundma õppida teist kultuuri ja keelt, lisaks saada kogemusi, teadmisi ja samas panna ennast ka proovile. Ma olen juba saanud töö kogemuse lastega tegelemises, kuna olen olnud lapsehoidja ning hoidnud ka oma õdesid ja vendi juba aastaid.

2014/2015

Minu nimi on Franziska Wehrle. Olen 18 aastane ja ma olen pärit Saksamaa väikelinnast nimega Bräunlingen. Olen vabatahtlik Himpeli rühmas Võru lasteaias Päkapikk. Minu hobideks on lugemine, reisimine ja ma mängin viiulit. Mulle meeldib Võrus, Eestis olla ja ma väga loodan, et siin oldud aeg on huvitav ja meeldejääv. Minu sooviks on rohkem teada saada Eesti kultuuri, keele, laste kohta.

Minu nimi on Elena Marcu ning olen 21 aastane. Hobideks on tantsimine ja fotograafia. Olen vabatahtlik Moldaavia pealinnast Kišinjov. Eestis olin vahetusõpilane 2009/ 2010 Palamuse gümnaasiumis. Õppisin Moldaavia ülikoolis kaks aastat saksa ja inglise keelt, praegu olen ülikoolist õppepuhkusel. Sooviksin tutvuda põhjalikumalt Eesti riigi ajalooga ja riigi eripäraga. Septembrikuust olen 10 kuud Hampeli rühmas vabatahtlik.
Armsad vanemad, suhelge julgelt minuga eesti keeles!
 

2013/2014

Minu nimi on Lilja Franzki ja olen 18 aastat vana. Olen vabatahtlik Himpeli rühmas. Olen Võrus juba neli kuud.
Mulle meeldib töö lasteaias väga.
Ma olen pärit Saksamaalt. Saksamaal ma olen käinud gümnaasiumis. Järgmisel aastal ma tahan õppida õpetajaks, et asuda tööle gümnaasiumisse muusika ja saksa keele õpetajana.
Minu hobid on klaverimäng, plokkflöödi ja flöödi mängimine, lugemine ja muusika kuulamine.
Elu Eestis on väga ilus, mulle meeldib Voru linna väga, Tamula järv on minu lemmik koht.
Ma loodan et minu vabatahtliku aasta on hea kõigile.
Minu nimi on Tamás (Toomas) Szőllősi. Ma olen vabatahtlik Ungarist ja veedan järgmise aasta Unistajate ja Õnneseene rühmas abilisena. Ma olen 26 aastane. Lõpetasin 2010 aastal oma ülikooli õpingud lasteaia õpetaja erialal. Peale ülikooli olen töötanud kahes Ungari lasteaias.
Olen huvitatud uutest meetoditest ning lahendusviisidest kasvatuses ja erinevate Euroopa riikide kultuuride eripärast. Minu sooviks on ennast ja oma teadmisi proovile panna väljaspool kodumaad, et siis uute kogemuste ja teadmistega uuesti ülikooli astuda, et omandada pedagoogikas kõrgem kraad.
Loodan, et sellest tuleb meeldiv ja õpetlik aasta meie kõigi jaoks!

2011/2012

Minu nimi on Malena Mosler.
Ma olen sakslane ja ma olen siin 9 kuud. Olen 20 aastane, lõpetasin eelmisel kevadel gümnaasiumi.
Ma töötan lastega Hampeli rühmas ja soovin saada uusi kogemusi. On väga huvitav töötada maal kus on teine keel ja kultuur. Mõnikord on väga raske, kuid mulle meeldib väga olla Eestis ja töötada siin lasteaias.

2010/2011

Minu nimi on Clement Lecerf, olen prantslane. Olen pärit linnast nimega Valenciennes. Olen siin, et õppida eesti keelt ja kultuuri. Valisin töö lastega, sest mul on vaja rohkem kogemusi, et teha sellist tööd. Olen siin, et õpetada prantsuse keelt ja kultuuri. Ja avastada eesti loodust, loomi ja taimi. Ma loodan olla kasulik see kuus kuud ja saada meeldivaid kogemusi.

Mina olen Mariann Nagy. Olen ungarlanna, tulin lasteaeda tööle 2010.a augustis Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu.
Miks lasteaeda? Sest mulle meeldib lastega mängida ja õpetada neile uusi asju. Ma näitan neile, kuidas ja mida mängivad ungari lapsed. Ma aitan iga päev õpetajat. Ma arvan, et see on hea võimalus õppida palju kasulikku õpetajatelt ja lastelt.